Wednesday, April 7, 2010

Eestlased Miamis (Bahaamal kaisime ka)

Noo nii. Tere uutele ja vanadele. 29.03-7.04 on eriline hetk meie koigi elus.
29.03 astusime lennujaama San Joses. Seal oeldi meile et SJC on erinev kui SJO, ehk siis meie piletid olid Californiast. Terve oo veetsime lennujaamas helistades ja vaieldes. Kasu oli tapselt null. Hommikul soitsime tagasi linna. Kurnatud, soomata ja igate pidi loodud votsime toa hotellis. Hommikul veel helistasin firmasse ja proovisin pileteid ymbervahetada. Tulemus-60$ vaesem. Piletite eest kaotasime 1800$. Ohtul istusime arvuti ette maha ja arutasime et mis nyyd? Leidsime et parim valik oleks lennata Bahaama saartele. Leidime piletid www.cheaptickets.com ja hakkasime broneerima. Otsustasime ootata hommikuni, et ehk siis tuleb kinnitus. Kahjuks kinnitust ei tulnud kui kontolt oli maha voetud 400$ Taaskord olime maha surutud, peksa saanud (vaimselt), kas toesti ei ole voimalik siit krd Costa Ricast ara saada. Parast pikka arutelu- kas jaada Costa Ricasse voi proovida ikka Bahaama saartele minna, otsustasime viimase kasuks. Uued piletid ja ''Bahaama siit me tuleme''.
Parast pikki tunde haisvate riiete ja tyhja kohuga maandusime Bahaama saartel. Tollis voeti meid rajalt maha, kuna meil ei olnud valjasoitu naidata. Selgitasime et meil vaja saada internetti. Sealt saame endale raha saata ja osta valjasoidu piletid. Kahjuks seda ei voimaldatud meile. Yhelhetkel astus uksest sisse kaks vanglaametnikku, kes viskasid nalja, et nad pakuvad meile oomaja, koos paari sobraga. Kuna taipasime, et asjad on lainud vaga tosiseks, palusime konet. Motlesime et helistame saatkonda, kas siis eesti omasse New Yorgis voi Soome saatkonda Bahaamal. Nendest konedest keelduti. Auto soit kinnipidamis asutusse moodus meie poolt vaikuses. Kontoris tehti omad protseduurid, kus kysisime veelkord kone, aga sellest keelduti. Vabanduseks hiline kellaaeg, WTF. Ja siis oue. Vangla valvurid olid koik suured tumedad mehed. Relvadeks pumbad. Kuna meie tulek tekitas palju arevust nii vanglaametnikele kui ka kinnipeetavatele, siis uksest sisse minnes ymbritses meid Ristoga 20 kinnipeetavat. Koige suurem mees astus ligi ja hakkas parima: kes ja kus? Vastasime lyhidalt ja konkreetselt. Sellepeale tegi ta imestunud nagu ja juhatas meid sisse, kus ta osutas kahele narile. Tombas kahelt tyybilt teki ara ja andis meile. Tegemist oli Kuubalt parit mehega, kes sattus merehatta Bahaama lahistel. Kuna passi ei olnud, pandi pokri. Sees oli ta olnud 6 kuud juba. Sain teada ka mix ta meid aitas- kuna me olime valged. Ta selgitas kuidas siin diskrimineeritakse valget inimest. Uhhhh.... Kell 00.00 rivistus, kuulsime ainult sosistamist ja naeru. Nad ei arvanud et meid voetakse omaks, eksisid. Oo moodus keeruliselt - pool unes/arkvel. Hommikul aratus ja soogiks sai koos mingi madanenud kalaga, joogiks magus tee. Ristoga soime saia ara, Piret ei soonud midagi. Kella 10-st tuldi meile jargi, kust jargnes soit lennujaama. Seal otsiti meile lennupileteid Miamisse. Onneks leiti meile piletid kella 14.00ks Koos saatjatega juhatati meid USA tolli. Kellegi abil, kokkulangevus, hea onn, mida iganes. Usasse me saime. Kuna meie onn oli nii muutlik, siis Pireti kott jai kadunuks... Laksime siis lennufirmasse raakisime loo. Lubati uurida, et kas saab ehk kella 20.00se lennu peale. Ikka veel haisvad ja naljas, passisime Miami lennujaamas. Kell 20 saime Pirru koti tagasi. Oues tegime oma viimast suitsu, kui ligi astus mingi tyyp Portugalist. Kuuldes meie lugu, teadis ta soovitada yhte inimest, teatud hostelis. Parast meie omavahelist arutelu otsustasime riskida. Taskus oli meil 50$, kaardid tyhjad. Laksime!!!
Uskumatu, ex. Tehke vaike puhkus, moelge mis toimus ja jatkame kohe.....
Nii siis Miami. Istusime Ristoga kuskil kivi peal, Piret laks mingisse hotelli kysma, kas nad ehk saavad kuidagi aidata. Vestlus Ristoga oli raske, kuid siiski leidsime positiivset enegriat. Pirru tuli tagasi naerusui. Ytles et magada me ei saa, aga hotelli lobis voime passida, kuniks leiame lahenduse. Receptionis oli kaks meessoost inimest. Molemad head ja lahked. Oosel tellis adminn meile pizzat ja ostis juua. Kuniks meie Ristoga suikusime unne lobis, sebis Pirru meile oobimist. Umbes 5.00 aratati meid yles ja juhatati tuppa. Mmmm voodi. Jargmisel paeval jalutasime hotelli, kuhu meid portugaalane juhatas. Adminnile jutt raagitud, juhatas ta meid jargmise juurde. Selline Pireti pikkune, lokkis juustega noormees. Tuli valja et ta nimi Nickholas ja ta columbiast. Siin kohal tahan jatta jutu pooleli. Kui see asi loppenud, kirjutan teile terve jutu.

4 comments:

  1. Very nice!! Too bad I can't read it :-@ RU gonna translate? I am soooo curious.. No, spare you the time... But don't forget about alineas!!!

    ReplyDelete
  2. OMG!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! tegelt kaaa? :D tra sul onnn, mida lapselastele rääkida kunagi! ;D ootan juba põnevusega mis edasi aaab... kõike paremat ja ajage asjad korda!!!!! (LLL)

    ReplyDelete
  3. oh teid tegelasi küll! olete ornungis ikke?

    ReplyDelete