Tere. Kuna kirjutatud on palju, siis panen seikluse kaupa.
Nicolas juhatas meid ühte restorani. Seal sai Piret tööd ettekandjana, minu ja Risto abi siin ei vajatud. Õhtul ostsime oma viimase raha eest kasti õlut ja laksime neljakesti randa tähistama. Kuna me ei olnud korralikult söönud ega alkoholi pikalt tarbinud, siis see kast õlut, toimetas hästi. Istusime, naersime ja tundsime taas lootust, et ehk lähevad asjad paremaks. Tagasi hostelisse joudes tegime check-in ja istusime sisehoovi. Seal tutvusime mehega, kes promos klubisi. Kuna meil oli tööd vaja, otsustasime proovida. Töö oli raske, ebahuvitav ja palk oli närune. Rääkida inimestega on hea, aga peale suruda mingit jama, millest ma midagi ei tea, on raske. Aga mingigi raha. Piretile enda töö meeldis ja raha teenis ka. Kuna meil oli rahadega halvad seisud soime A- sotsiaalide poest ostetud toitu. Kolmandal päeval jäi Risto haigeks (arvatavasti toidumürgitus), ning läksin üksi promoma. Jalutasin ringi, kuni nägin ühte meest, suits ees, otsimas tuld. Astusin ligi ja pakkusin ise. Mees oli üllatunud ja pakkus et ma olevat Euroopast. Siinsed inimesed ei pidavat selliseid asju tegema. Ta küsis kust ma pärit, vastasin Eestist. Mees oli vaimustuses, kuna tema oli Leedust. Rääkisin talle meie loo. Loo lõpus võttis ta 100$ ja surus mulle pihku. Baltikumi inimesed hoiavad kokku!!! Minu jaoks oli see uskumatu- kohata Leedukat ja veel sellist kes saab aidata. Tolleks hetkeks olid meil kõik rahad otsas. Tänasin meest ja surusin kätt. Ei tea miks, aga ta haaras kotist veel 100$ ja ütles, et ehk peate nädala vastu. Uhh, väike pisar tuli ka silma Promomisest ei tulnud tol õhtul midagi välja! Koju joudes särasin õnnest ja rahulolust.
Viiendal päeval kõndisin määda tänavat, kui kuulsin kahte inimest rääkimas heebrea keelt. Keerasin ümber ja kõnetasin neid. Selgus et mehed Iisraelist, kellest üks töötas baaris. Andsin talle oma visiitkaardi ja selgitasin, et kui ta kuuleb midagi, andku teada. Kaks päeva hiljem sain temalt kõne. Aega anti 30 min, et kanda musti riideid ja olla baaris. Riided laenasin kokku hostelist. Ühelt päksid, teiselt jalanõud ja kolmandalt XXL särk (kahju et pilti ei ole :D) Karel tegi baaris koolitust 2 tundi, kui läks baaris ära. Võitlesin küll, et saaks rohkem koolitust, aga .... Nii jäin üksi baari, kus ei osanud kasutada arvuti programmi, ega teadnud poolest alkost midagi.
Kuna töölt oli mitu inimest ära läinud, olin saanud- võimaluse. Tol õhtul alustasin 18.00 Kell 00.00 küsisin, et kaua pean tööd tegema. 5-ni oli vastus. Samal päeval oli keegi manageri sõpradest kihlunud. Niisiis jõid nad baaris. Kell 05.00 panin baari kokku. Küsisin, et millal uuesti tööle tulen. Arvata oli, et kell 08.00 pean tagasi olema. Tööle jõudes, küsisin, et mis kell järgmine vahetus tuleb. Lubati, et 18.00 vahetus. Kahjuks on managerid ... Lõpetasin tööpäeva kell 05.00 hommikul. Seekord aitas teine manager kinni panna. Viimasteks sõnadeks oli: homme kell 8 AM näeme. Küsisin kas kell 8 hommikul, 3 tunni pärast. Jah, kas see on probleem. EI!
Koju jõudes olin nii vihane/väsinud, et tahtsin nutta. Ütlesin Ristole ja Piretile, et homme annan lahkumis avalduse. Rääkisin ja selgitasin teistele hosteli külalistelegi. Kaks meest kutsusid mind eemale. Küsisid kas ma mõtlen tõsiselt alla anda. Nad rääkisid, kuidas nad on olnud kodutud ja rahatud nädalaid. Küsisid kas ma olen nõus elama koos oma kahe sõbraga tänaval. Piret tol hetkel teenis 10-90$ päevas. Sain aru mida nad tahtsid öelda. 3 tunni pärast olin tööl. Managerid lubasid, et kell18.00 tuleb uus vahetus. Kell 16.00 astusid baari uksest sisse kolm tütarlast. Kell 17.00 suudlesime. Peale seda kutsusid nad enda hotelli tuppa, et seal neljakest seksida. Olin küll väsinud, aga mitte surnud ;D Kell 18.00 astusid tüdrukud baarist välja ja jätsid mind tääle. Uut vahetust ei tulnud. Kell 21 küsisin manageri käest kas sellised saavadki mu tööpäevad olema. Nad lubasid et 30 min pärast tuleb vahetus ...Ei tulnud. Kell 22 sain minema. Vahetust ei tulnudki, aga olin juba päris halvas seisus. Managerid lasid minema.
Managere on kaks, mõlemad Iisraelist. Töö meetod on väga erinev. Managerid valetavad nii et silm ka ei pilgu. Palga maksmisega on probleeme. Alguses ei pidanud vajalikuks neile rääkida mida läbi elasime. Nädal hiljem rääksin ühele managerile meie loo. Mees oli üllatunud, samas ka õnnelik, et oli saanud meid aidata. Järgmisel päevalastus teine manager ligi ja küsis meie loo kohta. Rääkisin uuesti loo. Ta oli nii vaimustuses ja ehmunud. Ta pakkus meile süüa osta või hoopis raha anda. Keeldusin viisakalt.
Tuesday, July 6, 2010
Wednesday, April 7, 2010
Eestlased Miamis (Bahaamal kaisime ka)
Noo nii. Tere uutele ja vanadele. 29.03-7.04 on eriline hetk meie koigi elus.
29.03 astusime lennujaama San Joses. Seal oeldi meile et SJC on erinev kui SJO, ehk siis meie piletid olid Californiast. Terve oo veetsime lennujaamas helistades ja vaieldes. Kasu oli tapselt null. Hommikul soitsime tagasi linna. Kurnatud, soomata ja igate pidi loodud votsime toa hotellis. Hommikul veel helistasin firmasse ja proovisin pileteid ymbervahetada. Tulemus-60$ vaesem. Piletite eest kaotasime 1800$. Ohtul istusime arvuti ette maha ja arutasime et mis nyyd? Leidsime et parim valik oleks lennata Bahaama saartele. Leidime piletid www.cheaptickets.com ja hakkasime broneerima. Otsustasime ootata hommikuni, et ehk siis tuleb kinnitus. Kahjuks kinnitust ei tulnud kui kontolt oli maha voetud 400$ Taaskord olime maha surutud, peksa saanud (vaimselt), kas toesti ei ole voimalik siit krd Costa Ricast ara saada. Parast pikka arutelu- kas jaada Costa Ricasse voi proovida ikka Bahaama saartele minna, otsustasime viimase kasuks. Uued piletid ja ''Bahaama siit me tuleme''.
Parast pikki tunde haisvate riiete ja tyhja kohuga maandusime Bahaama saartel. Tollis voeti meid rajalt maha, kuna meil ei olnud valjasoitu naidata. Selgitasime et meil vaja saada internetti. Sealt saame endale raha saata ja osta valjasoidu piletid. Kahjuks seda ei voimaldatud meile. Yhelhetkel astus uksest sisse kaks vanglaametnikku, kes viskasid nalja, et nad pakuvad meile oomaja, koos paari sobraga. Kuna taipasime, et asjad on lainud vaga tosiseks, palusime konet. Motlesime et helistame saatkonda, kas siis eesti omasse New Yorgis voi Soome saatkonda Bahaamal. Nendest konedest keelduti. Auto soit kinnipidamis asutusse moodus meie poolt vaikuses. Kontoris tehti omad protseduurid, kus kysisime veelkord kone, aga sellest keelduti. Vabanduseks hiline kellaaeg, WTF. Ja siis oue. Vangla valvurid olid koik suured tumedad mehed. Relvadeks pumbad. Kuna meie tulek tekitas palju arevust nii vanglaametnikele kui ka kinnipeetavatele, siis uksest sisse minnes ymbritses meid Ristoga 20 kinnipeetavat. Koige suurem mees astus ligi ja hakkas parima: kes ja kus? Vastasime lyhidalt ja konkreetselt. Sellepeale tegi ta imestunud nagu ja juhatas meid sisse, kus ta osutas kahele narile. Tombas kahelt tyybilt teki ara ja andis meile. Tegemist oli Kuubalt parit mehega, kes sattus merehatta Bahaama lahistel. Kuna passi ei olnud, pandi pokri. Sees oli ta olnud 6 kuud juba. Sain teada ka mix ta meid aitas- kuna me olime valged. Ta selgitas kuidas siin diskrimineeritakse valget inimest. Uhhhh.... Kell 00.00 rivistus, kuulsime ainult sosistamist ja naeru. Nad ei arvanud et meid voetakse omaks, eksisid. Oo moodus keeruliselt - pool unes/arkvel. Hommikul aratus ja soogiks sai koos mingi madanenud kalaga, joogiks magus tee. Ristoga soime saia ara, Piret ei soonud midagi. Kella 10-st tuldi meile jargi, kust jargnes soit lennujaama. Seal otsiti meile lennupileteid Miamisse. Onneks leiti meile piletid kella 14.00ks Koos saatjatega juhatati meid USA tolli. Kellegi abil, kokkulangevus, hea onn, mida iganes. Usasse me saime. Kuna meie onn oli nii muutlik, siis Pireti kott jai kadunuks... Laksime siis lennufirmasse raakisime loo. Lubati uurida, et kas saab ehk kella 20.00se lennu peale. Ikka veel haisvad ja naljas, passisime Miami lennujaamas. Kell 20 saime Pirru koti tagasi. Oues tegime oma viimast suitsu, kui ligi astus mingi tyyp Portugalist. Kuuldes meie lugu, teadis ta soovitada yhte inimest, teatud hostelis. Parast meie omavahelist arutelu otsustasime riskida. Taskus oli meil 50$, kaardid tyhjad. Laksime!!!
Uskumatu, ex. Tehke vaike puhkus, moelge mis toimus ja jatkame kohe.....
Nii siis Miami. Istusime Ristoga kuskil kivi peal, Piret laks mingisse hotelli kysma, kas nad ehk saavad kuidagi aidata. Vestlus Ristoga oli raske, kuid siiski leidsime positiivset enegriat. Pirru tuli tagasi naerusui. Ytles et magada me ei saa, aga hotelli lobis voime passida, kuniks leiame lahenduse. Receptionis oli kaks meessoost inimest. Molemad head ja lahked. Oosel tellis adminn meile pizzat ja ostis juua. Kuniks meie Ristoga suikusime unne lobis, sebis Pirru meile oobimist. Umbes 5.00 aratati meid yles ja juhatati tuppa. Mmmm voodi. Jargmisel paeval jalutasime hotelli, kuhu meid portugaalane juhatas. Adminnile jutt raagitud, juhatas ta meid jargmise juurde. Selline Pireti pikkune, lokkis juustega noormees. Tuli valja et ta nimi Nickholas ja ta columbiast. Siin kohal tahan jatta jutu pooleli. Kui see asi loppenud, kirjutan teile terve jutu.
29.03 astusime lennujaama San Joses. Seal oeldi meile et SJC on erinev kui SJO, ehk siis meie piletid olid Californiast. Terve oo veetsime lennujaamas helistades ja vaieldes. Kasu oli tapselt null. Hommikul soitsime tagasi linna. Kurnatud, soomata ja igate pidi loodud votsime toa hotellis. Hommikul veel helistasin firmasse ja proovisin pileteid ymbervahetada. Tulemus-60$ vaesem. Piletite eest kaotasime 1800$. Ohtul istusime arvuti ette maha ja arutasime et mis nyyd? Leidsime et parim valik oleks lennata Bahaama saartele. Leidime piletid www.cheaptickets.com ja hakkasime broneerima. Otsustasime ootata hommikuni, et ehk siis tuleb kinnitus. Kahjuks kinnitust ei tulnud kui kontolt oli maha voetud 400$ Taaskord olime maha surutud, peksa saanud (vaimselt), kas toesti ei ole voimalik siit krd Costa Ricast ara saada. Parast pikka arutelu- kas jaada Costa Ricasse voi proovida ikka Bahaama saartele minna, otsustasime viimase kasuks. Uued piletid ja ''Bahaama siit me tuleme''.
Parast pikki tunde haisvate riiete ja tyhja kohuga maandusime Bahaama saartel. Tollis voeti meid rajalt maha, kuna meil ei olnud valjasoitu naidata. Selgitasime et meil vaja saada internetti. Sealt saame endale raha saata ja osta valjasoidu piletid. Kahjuks seda ei voimaldatud meile. Yhelhetkel astus uksest sisse kaks vanglaametnikku, kes viskasid nalja, et nad pakuvad meile oomaja, koos paari sobraga. Kuna taipasime, et asjad on lainud vaga tosiseks, palusime konet. Motlesime et helistame saatkonda, kas siis eesti omasse New Yorgis voi Soome saatkonda Bahaamal. Nendest konedest keelduti. Auto soit kinnipidamis asutusse moodus meie poolt vaikuses. Kontoris tehti omad protseduurid, kus kysisime veelkord kone, aga sellest keelduti. Vabanduseks hiline kellaaeg, WTF. Ja siis oue. Vangla valvurid olid koik suured tumedad mehed. Relvadeks pumbad. Kuna meie tulek tekitas palju arevust nii vanglaametnikele kui ka kinnipeetavatele, siis uksest sisse minnes ymbritses meid Ristoga 20 kinnipeetavat. Koige suurem mees astus ligi ja hakkas parima: kes ja kus? Vastasime lyhidalt ja konkreetselt. Sellepeale tegi ta imestunud nagu ja juhatas meid sisse, kus ta osutas kahele narile. Tombas kahelt tyybilt teki ara ja andis meile. Tegemist oli Kuubalt parit mehega, kes sattus merehatta Bahaama lahistel. Kuna passi ei olnud, pandi pokri. Sees oli ta olnud 6 kuud juba. Sain teada ka mix ta meid aitas- kuna me olime valged. Ta selgitas kuidas siin diskrimineeritakse valget inimest. Uhhhh.... Kell 00.00 rivistus, kuulsime ainult sosistamist ja naeru. Nad ei arvanud et meid voetakse omaks, eksisid. Oo moodus keeruliselt - pool unes/arkvel. Hommikul aratus ja soogiks sai koos mingi madanenud kalaga, joogiks magus tee. Ristoga soime saia ara, Piret ei soonud midagi. Kella 10-st tuldi meile jargi, kust jargnes soit lennujaama. Seal otsiti meile lennupileteid Miamisse. Onneks leiti meile piletid kella 14.00ks Koos saatjatega juhatati meid USA tolli. Kellegi abil, kokkulangevus, hea onn, mida iganes. Usasse me saime. Kuna meie onn oli nii muutlik, siis Pireti kott jai kadunuks... Laksime siis lennufirmasse raakisime loo. Lubati uurida, et kas saab ehk kella 20.00se lennu peale. Ikka veel haisvad ja naljas, passisime Miami lennujaamas. Kell 20 saime Pirru koti tagasi. Oues tegime oma viimast suitsu, kui ligi astus mingi tyyp Portugalist. Kuuldes meie lugu, teadis ta soovitada yhte inimest, teatud hostelis. Parast meie omavahelist arutelu otsustasime riskida. Taskus oli meil 50$, kaardid tyhjad. Laksime!!!
Uskumatu, ex. Tehke vaike puhkus, moelge mis toimus ja jatkame kohe.....
Nii siis Miami. Istusime Ristoga kuskil kivi peal, Piret laks mingisse hotelli kysma, kas nad ehk saavad kuidagi aidata. Vestlus Ristoga oli raske, kuid siiski leidsime positiivset enegriat. Pirru tuli tagasi naerusui. Ytles et magada me ei saa, aga hotelli lobis voime passida, kuniks leiame lahenduse. Receptionis oli kaks meessoost inimest. Molemad head ja lahked. Oosel tellis adminn meile pizzat ja ostis juua. Kuniks meie Ristoga suikusime unne lobis, sebis Pirru meile oobimist. Umbes 5.00 aratati meid yles ja juhatati tuppa. Mmmm voodi. Jargmisel paeval jalutasime hotelli, kuhu meid portugaalane juhatas. Adminnile jutt raagitud, juhatas ta meid jargmise juurde. Selline Pireti pikkune, lokkis juustega noormees. Tuli valja et ta nimi Nickholas ja ta columbiast. Siin kohal tahan jatta jutu pooleli. Kui see asi loppenud, kirjutan teile terve jutu.
Viimane kuu Costa Ricas
Moodas on 11 paeva kui tulin tagasi Adelantesse. Veetsin Risto ja Paasiga moned tunnid jutustades. Sain lopuks aru millised klapid olid mulle Eestis silmadele asetatud. See kaks nadalat mis olen siin veetnud on olnud uskumatu. Tagasi sopradega, tagasi Costa Ricas. Kui oleksin 24 veb Itaaliasse lennanud, teinuks suure vea. Taaskord olen onnelik inimene.
Nyyd siis toimetamistest:
27.02 toimus surfi voistlus. Sel hommikul oli tsunaami hoiatus. Otsustasime siiski voistluse labi vedada. Uskumatu yritus!!!! Ei oleks iial arvanud, et naen oma silmadega sellist asja. Pildid on yleval.
Mingil hetkel astus sober ligi ning ytles, et tal sobranna tahaks ohtul afterparty aeg raakida. Afterpartyle tuli kokku >200 inimest. Tood jagus koigile. Onneks lasid tydrukud mul vahepeal ara kaia. Vabad hetked veetsin tydrukuga, kelle nimi on Tatjana. Nadala parast oli jargmine pidu. Rahvast oli <75 Tatjana tuli ka kohale :D Kuna tood palju ei olnud, sain temaga rohkem aega veeta. Kahjuks ei leidnud ta sobrannale oiget inimest suhtlemiseks. Lopuks laksid nad ara. Olin juba kaega loonud, kui Paas astus ligi ja teatas, et tal yx tydruk, aga tal sobranna vajab lobustamist. Ikka aitan. Tegemist oli protsendi tydruku ja brasiilannaga. Viimane on Hansu ex naine. Tydrukud laksid ara hommikul.
Tatjanaga veetsime mitmeid pidusi koos. Yhelhetkel magama minnes hakkasin motlema,m et mis siis saab kui ma ara lahen. Ma ei taha talle ega endale haiget teha. Niisiis raakisime sellest. Tema ytles et on armumas ja kysis kas ma ootan ta Itaalias ara. Kahjuks ei saanud ma talle sellist asja lubada. Uskumatul kombel sai ta sellest aru. isegi kui ta pidi minu viimasel paeval olema tool tuli ta meid ara saatma.
See kuu mis sai Adelantes veedetud juhtus palju. Nii haid kui halbu asju. Halvad asjad tahan ma unustada ja mitte siia kirja panna. Loodan et saate aru. Suured tanud koigile kes toetasid meie viibimist Costa Ricas. Saime endale palju sopru ja teid ode ja vend me ei unusta iial. (Paas ja Rita)
Nyyd siis toimetamistest:
27.02 toimus surfi voistlus. Sel hommikul oli tsunaami hoiatus. Otsustasime siiski voistluse labi vedada. Uskumatu yritus!!!! Ei oleks iial arvanud, et naen oma silmadega sellist asja. Pildid on yleval.
Mingil hetkel astus sober ligi ning ytles, et tal sobranna tahaks ohtul afterparty aeg raakida. Afterpartyle tuli kokku >200 inimest. Tood jagus koigile. Onneks lasid tydrukud mul vahepeal ara kaia. Vabad hetked veetsin tydrukuga, kelle nimi on Tatjana. Nadala parast oli jargmine pidu. Rahvast oli <75 Tatjana tuli ka kohale :D Kuna tood palju ei olnud, sain temaga rohkem aega veeta. Kahjuks ei leidnud ta sobrannale oiget inimest suhtlemiseks. Lopuks laksid nad ara. Olin juba kaega loonud, kui Paas astus ligi ja teatas, et tal yx tydruk, aga tal sobranna vajab lobustamist. Ikka aitan. Tegemist oli protsendi tydruku ja brasiilannaga. Viimane on Hansu ex naine. Tydrukud laksid ara hommikul.
Tatjanaga veetsime mitmeid pidusi koos. Yhelhetkel magama minnes hakkasin motlema,m et mis siis saab kui ma ara lahen. Ma ei taha talle ega endale haiget teha. Niisiis raakisime sellest. Tema ytles et on armumas ja kysis kas ma ootan ta Itaalias ara. Kahjuks ei saanud ma talle sellist asja lubada. Uskumatul kombel sai ta sellest aru. isegi kui ta pidi minu viimasel paeval olema tool tuli ta meid ara saatma.
See kuu mis sai Adelantes veedetud juhtus palju. Nii haid kui halbu asju. Halvad asjad tahan ma unustada ja mitte siia kirja panna. Loodan et saate aru. Suured tanud koigile kes toetasid meie viibimist Costa Ricas. Saime endale palju sopru ja teid ode ja vend me ei unusta iial. (Paas ja Rita)
Thursday, February 18, 2010
Eestlased Costa Ricas
Costa Rica- koht kus on ilus ja soe. Aga kuna ei ole saanud hotelli transpordi vahendit, hakkab entusiasm kaduma. Viimati nägin ornemat sugu….ammu. Siine tüdruk on arenenud ja juba olin leppinud juba sellega et ta jääb siia. Plaanid hakkavad siin palju muutuma. Käisin välja idee omanikule et hotelli oleks vaja manageri. Kuna mina oma algeliste teadmistega suudan teha nii palju. Isiklikult jääksin ainult vastutama restorani, köögi ja baari eest. Samas liigub ka peas mote minna Itaaliasse. Kuna olen siin olnud nüüdseks kolm kuud ja leian et asjad ei liigu. Olen käinud välja sadu ideid aga koik jääb raha taha. Hotell oleks vaja maha müüa ehk siis saaksin vajaliku investeeringu. Tüdruk tahetakse vallandada. Ma ei tea kes siis siia tööle jäävad. Täna plaanis teha omapoolsed viimased ettepanekud. Tahan teha tööd, mitte passida ühekoha peal.
Puhkus Panamas.
Sain küüti Adelante autoga. Piiri peale joudes olin täiesti ära polenud, kuna istusin kastis päikse käes :D Piiril läksime Ristoga oma teed. Seiklesime natuke aega piiril, seejärel kiirbussiga linna. Check in tehtud, tuppa. Tuba oli siuke 2 ruutu korda kaks, ilma aknata. Alla tagasi, seal kirjeldasin oma klaustrofoobia hirmu :D saime uue toa. Macis koht täis, uhh kui halb. Seejärel pidasime kinni noore takso juhi, lootuses et ta teab linna paremini. Teadis. Viis meid randa, kus oli suur baar. :D eriti kena. Laine loksus randa ja bänd mängis Led Zeppelini lugusi, mmmm. Vaatasime päieseloojangu ära ja tagasi vaja saada. Taksosi ei ole, linna ei tea. Hääletasime. Saime kuidagi moodi linna tagasi. Ohtul kasiinosse. Mina panin black jacki lauas 20$ Risto 10$. Voitsin 100$ :D hiljem läxime baari kus pidi tüdrukuid olema. Taksost välja astudes ütlesid turvamehed et lühikestepükstega sisse ei lasta :D Ristol ei olnud pikki pükse kaasas. Läxime siis 24h poodi. Ostsime 12$ eest püksid, mina vahetasin hotellis ära. Tagasi baari. Lopp on ähmane. Risto tuletas meelde et tahtsin veel öösel kasiinosse minna. Hea oli et ei läinud (Risto seisis ukse ees). :D
Hommikul tahtsime minna shoppama, aga ei, poed kinni, krt KARNEVAL.
OK läeme sööme siis. Taksojuht hämmitses 10 min, seejärel viis nn restosse. Valikus oli kana voi liha. Mida hekki, tahaks burgerit. Ei kas liha voi kana. Hea menu. Kana läks loosi.
Piiri peale. Ostsime alkot, vaatasime mütse ja riideid. Aga kuna autot ei olnud enam, siis hakkasime arutama kuidas nüüd ¨koju¨ saada. Saime taksoga esimesse Costa Rica linna :D Millised tüdrukud, kohe saad aru et oled oiges kohas. Panamas ei näinud ühtegi tütarlast (joogise peaga ei jää silma vist) Veetsime linnas meeldivat aega kuskil hotelli baaris, nautisime kohaliku olut. Sealt edasi järgmine linn, uus seiklus. Uued olled ja uued tüdrukud.
Ausona sealt edasi soitsime veel järgmisse linna. Kus oli pime ja naisi ei olnud. Aga olut joime ikka. Taksoga adelantesse. Meeldiv oli näha tuttavaid inimesi.
Hotelli joudes oli tüdruk korraldanud pudru ja kapsad. Enam ei kannata teda välja, midagi peab muutuma. Omanik mainis midagi et laseme ta lahti, aga ex ole näha.
Olen väga tüdinud Costa Rica vaiksest elust. Ehk peaks edasi liikuma kuhugi kus on kultuur ja ööelu. Ehk euroopa...näiteks itaalia :D
Raske on ära tulla siit hotellist, kuna tegemist on ikkagi hea voimalusega. Vajab arutamist.
Puhkus Panamas.
Sain küüti Adelante autoga. Piiri peale joudes olin täiesti ära polenud, kuna istusin kastis päikse käes :D Piiril läksime Ristoga oma teed. Seiklesime natuke aega piiril, seejärel kiirbussiga linna. Check in tehtud, tuppa. Tuba oli siuke 2 ruutu korda kaks, ilma aknata. Alla tagasi, seal kirjeldasin oma klaustrofoobia hirmu :D saime uue toa. Macis koht täis, uhh kui halb. Seejärel pidasime kinni noore takso juhi, lootuses et ta teab linna paremini. Teadis. Viis meid randa, kus oli suur baar. :D eriti kena. Laine loksus randa ja bänd mängis Led Zeppelini lugusi, mmmm. Vaatasime päieseloojangu ära ja tagasi vaja saada. Taksosi ei ole, linna ei tea. Hääletasime. Saime kuidagi moodi linna tagasi. Ohtul kasiinosse. Mina panin black jacki lauas 20$ Risto 10$. Voitsin 100$ :D hiljem läxime baari kus pidi tüdrukuid olema. Taksost välja astudes ütlesid turvamehed et lühikestepükstega sisse ei lasta :D Ristol ei olnud pikki pükse kaasas. Läxime siis 24h poodi. Ostsime 12$ eest püksid, mina vahetasin hotellis ära. Tagasi baari. Lopp on ähmane. Risto tuletas meelde et tahtsin veel öösel kasiinosse minna. Hea oli et ei läinud (Risto seisis ukse ees). :D
Hommikul tahtsime minna shoppama, aga ei, poed kinni, krt KARNEVAL.
OK läeme sööme siis. Taksojuht hämmitses 10 min, seejärel viis nn restosse. Valikus oli kana voi liha. Mida hekki, tahaks burgerit. Ei kas liha voi kana. Hea menu. Kana läks loosi.
Piiri peale. Ostsime alkot, vaatasime mütse ja riideid. Aga kuna autot ei olnud enam, siis hakkasime arutama kuidas nüüd ¨koju¨ saada. Saime taksoga esimesse Costa Rica linna :D Millised tüdrukud, kohe saad aru et oled oiges kohas. Panamas ei näinud ühtegi tütarlast (joogise peaga ei jää silma vist) Veetsime linnas meeldivat aega kuskil hotelli baaris, nautisime kohaliku olut. Sealt edasi järgmine linn, uus seiklus. Uued olled ja uued tüdrukud.
Ausona sealt edasi soitsime veel järgmisse linna. Kus oli pime ja naisi ei olnud. Aga olut joime ikka. Taksoga adelantesse. Meeldiv oli näha tuttavaid inimesi.
Hotelli joudes oli tüdruk korraldanud pudru ja kapsad. Enam ei kannata teda välja, midagi peab muutuma. Omanik mainis midagi et laseme ta lahti, aga ex ole näha.
Olen väga tüdinud Costa Rica vaiksest elust. Ehk peaks edasi liikuma kuhugi kus on kultuur ja ööelu. Ehk euroopa...näiteks itaalia :D
Raske on ära tulla siit hotellist, kuna tegemist on ikkagi hea voimalusega. Vajab arutamist.
Friday, January 22, 2010
Uus seiklus II
Külalised läksid ära rahumeelselt. Jätsid isegi 30 $ tippi millest 10 eraldasin nende jookidele. Tänasel päeval on siia sattunud üks 24 aastane tytarlaps. Kes ei ole kahjuks ennem hotellis/restoranis/baaris töödanud, aga ei ole hullu. Hans kohtus Kariniga 6 aastat tagasi :D
Nüüd toimus taaskohtumine San Joses. Kuna Hans läks oma tüdrukust lahku siis …. Ei tea. Mulle loeti igaljuhul sonad peale et ainult töökaaslased :D Tütarlaps ise on hakkaja ja tahab oppida, aga jah. Eile seletasin talle kuidas protsenti votta 30 min. Ei ole hullu, koik ei peagi koike teadma. Ingliskeelega on tal natuke probleeme aga aja looksul saame üle. Esimesel ohtul rääkisin talle et euroopas on voimalik omada fuckbodisy, et kuidas CR-s. Neile selgitatakse lasteajast peale, et mehed tahavad ainult sexi, et olgu ettevaatlikud. Terves maailmas tahavad mehed sexi, erinevus selles, et naised tahavad ka. Ei tea keeruline. Ühesonaga tombasin tagasi. Teisel ohtul hakkas tema külge lööma. Motlesin et proovin uuesti. Rääkisin, et näed ma ikka ei tea mis saab jne, et mul vaja ainult öösiti. Tema rääkis armastusest, et armub kiiresti. Asi loppes sellega, et ta küsis kas tohib pead toetada mu ola vastu. Toetas, aga kui hakkas ennast rohkem mugavamalt tundma, läksin ära. Mul ei ole vaja mingeid skandaale tööl. Eriti veel CR. Hiljem kui vaatasin TV-d kutsus enda tuppa, et seal on ka TV. keeldusin lahkelt.
Hotellil läheb ikka veel vaikselt, aga on tunda liikumist. Tulemas on uus suur silt tee äärde ning Rita teeb flaieri disaini. Karin otsib uusi kontakte San Josest.
Sopru ei ole ikka veel näinud, piisavalt. Kolmapäeval käisime Marakatus peol, kus olid Adelante esindajad ka :D MILF-id rokkisid sajaga, nägid ja läksid hulluks. Karjusid ja kallistasid, nii kena :D
Eile (06.01) tapsin oma esimese skorpioni, väga suure skorpioni.
Täna lähen naabrite juurde ohtust sööma, pean oma söögi kaasa votma. See olevat mingi komme siin, voi noh gringode. Väga…. Teistmoodi. Kohtasin uusi inimesi ja sain suhelda, seegi hea.
Laupäeval oli pokkerimäng. Sellega siuke lugu. Kuna teadsin et autot sinna soiduks ei saa, jalutan. Arge seda viga enam tehke. Mäest alla 2 km läbi joe (jalanoud jalas, pime oli), taskulampi ei leidnud, votsin A/C puldi. Tee peal jooksin 6 km kuni leidsin sissesoidu. Mäest üles 2 km. Viimaks nägin autot, peatasin auto kinni ja ütlesin et läen mängima. Tüübid naersid ja ütlesid et nemad omanikud. Kaotasin. Mäest alla sain autoga, aga tagasi pidin kondima. :D
Pühapäeval soitsime San Jose-se, ärireisile :D Sinna joudes oli nii külm, et arvasin et jään haigeks. 23 kraadi on ikka külm vorreldes Dominicaliga.. Ööbisime 5 * hotellis. Ohtust soin 17 korrusel vaatega linnale….5+ Teisel päeval käisime agentuurides rääkimas hotellist. Ohtul soime pizza restoranis. Kell 8 läks omanik tüdrukuga magama. Mina läksin oue mängima :D Väga julm on olla linnas kus sa ei tea inimesi, linna, kultuuri jne. Rääkisin politseiga juttu, juhatasid kasiinosse. See oli väike ja pokkerit ei saanud mängida, ehk järgmine koht. Läksin Radisoni. Seal oli pokkeri turnament. Onneks loppes asi nii et sain teise koha. Pärast sain palju uusi kontakte. Meeldiv.
Nüüd siis mingit jama ka. Eile 13.01 käisid sobrad siin. Istusime, joime jne. Ohtul oli vaja tüdrukud Adelantesse viia, kuna ma olin kaine, läksime. Tagasi joudes, oli mingi probleem olnud. Omanik helistas ning oli väga kuri et sobrad seal. Mina joudsin 10 min hiljem. Kone nägi välja selline : Lenar mis toimub ? See hotell ei ole sinu isiklik ja et miks ma tema selja taga pidusi korraldan seal? Vastasin et olen koigist nn pidudest teda teavitanud. Ja kuna ei ole kunagi ennem probleeme olnud siis ei arvanud et nüüd on. Arvan et ainuke probleem oli selles et sopradel omad joogid kaasas. Ema enam ei tee. Ühesonaga rahunes maha, vabandas ja ütles et räägime uuesti reedel. Teeb nii.
Rääkisime ja leidsime ühise keele. Probleem oli tekkinud kuna arvas et korraldangi siin pidusi. Seletus oli lühike- sobrad aitavad tulevikus kontaktidega ja oma teadmistega.
Reedel oli Adelantes pidu. Sain raidi hääletades. Seal nägin sopru keda polnud näinud rohkem kui kuu aega. Peo keskel nägin Arnod (Yarly ex mees) kes kutsus mind parklasse :D Kui ta parklas ennast ümber keeras tuli ka löök. Mitte mingit kaitset ega midagi. Pikali maas proovis veel lüüa, sain eemale lükatud. Omanikud teda välja ei visanud, et sain voimaluse rääkida. Talle olevat öeldud et ma magasin tema ex tüdrukuga. Ma arvan et ta ei jäänud lopuni uskuma et ma ei maganud tüdrukuga. Silm sinine ja suur haav, vist kandis sormust. Esmaspäeval nägin omanikku, kes sai koos oma tüdrukuga nii vihaseks mu peale, et menti ei läinud. Olen ikkagi vooral maal, ei ole vaja lisa probleeme. Kuna ta noudis et käiksime arsti juures, läks see üritus maksma 50$ visiit ja 40$ ravimid (8 tabletti ja silmatilgad)
Täna 20.01 tulid kliendid. Süüa ei taha ja juua ka väga mitte. Pole hullu, see-eest on sobralikud ja toredad.
Pirru paps tuli CR-sse, loodan et astuvad siit läbi. Eile 21.01 rääkis venna, et Swedpank saatis kirja :D kus heitsid ette et ma ei austa neid. Kuna mul on tudengikaardil 1600 eek volg. Nemad on aastate jooksul leidnud minule sobivaimaid lahendused. Andsid 7 päeva maksmiseks, voi panevad arve kinni. Kui mul ei ole voimalik maksta 7 päeva jooksul, andku ma teada, koos leiame lahenduse mis sobib molemale. IRW Hr pangal ei lähe vist koige paremini kui minu 1600 eek pärast saadavad kirju. Ei tea kust voi millal ma raha saan, aga tuleb omanikult küsida ja hakata oma volgu maksma.
Nüüd toimus taaskohtumine San Joses. Kuna Hans läks oma tüdrukust lahku siis …. Ei tea. Mulle loeti igaljuhul sonad peale et ainult töökaaslased :D Tütarlaps ise on hakkaja ja tahab oppida, aga jah. Eile seletasin talle kuidas protsenti votta 30 min. Ei ole hullu, koik ei peagi koike teadma. Ingliskeelega on tal natuke probleeme aga aja looksul saame üle. Esimesel ohtul rääkisin talle et euroopas on voimalik omada fuckbodisy, et kuidas CR-s. Neile selgitatakse lasteajast peale, et mehed tahavad ainult sexi, et olgu ettevaatlikud. Terves maailmas tahavad mehed sexi, erinevus selles, et naised tahavad ka. Ei tea keeruline. Ühesonaga tombasin tagasi. Teisel ohtul hakkas tema külge lööma. Motlesin et proovin uuesti. Rääkisin, et näed ma ikka ei tea mis saab jne, et mul vaja ainult öösiti. Tema rääkis armastusest, et armub kiiresti. Asi loppes sellega, et ta küsis kas tohib pead toetada mu ola vastu. Toetas, aga kui hakkas ennast rohkem mugavamalt tundma, läksin ära. Mul ei ole vaja mingeid skandaale tööl. Eriti veel CR. Hiljem kui vaatasin TV-d kutsus enda tuppa, et seal on ka TV. keeldusin lahkelt.
Hotellil läheb ikka veel vaikselt, aga on tunda liikumist. Tulemas on uus suur silt tee äärde ning Rita teeb flaieri disaini. Karin otsib uusi kontakte San Josest.
Sopru ei ole ikka veel näinud, piisavalt. Kolmapäeval käisime Marakatus peol, kus olid Adelante esindajad ka :D MILF-id rokkisid sajaga, nägid ja läksid hulluks. Karjusid ja kallistasid, nii kena :D
Eile (06.01) tapsin oma esimese skorpioni, väga suure skorpioni.
Täna lähen naabrite juurde ohtust sööma, pean oma söögi kaasa votma. See olevat mingi komme siin, voi noh gringode. Väga…. Teistmoodi. Kohtasin uusi inimesi ja sain suhelda, seegi hea.
Laupäeval oli pokkerimäng. Sellega siuke lugu. Kuna teadsin et autot sinna soiduks ei saa, jalutan. Arge seda viga enam tehke. Mäest alla 2 km läbi joe (jalanoud jalas, pime oli), taskulampi ei leidnud, votsin A/C puldi. Tee peal jooksin 6 km kuni leidsin sissesoidu. Mäest üles 2 km. Viimaks nägin autot, peatasin auto kinni ja ütlesin et läen mängima. Tüübid naersid ja ütlesid et nemad omanikud. Kaotasin. Mäest alla sain autoga, aga tagasi pidin kondima. :D
Pühapäeval soitsime San Jose-se, ärireisile :D Sinna joudes oli nii külm, et arvasin et jään haigeks. 23 kraadi on ikka külm vorreldes Dominicaliga.. Ööbisime 5 * hotellis. Ohtust soin 17 korrusel vaatega linnale….5+ Teisel päeval käisime agentuurides rääkimas hotellist. Ohtul soime pizza restoranis. Kell 8 läks omanik tüdrukuga magama. Mina läksin oue mängima :D Väga julm on olla linnas kus sa ei tea inimesi, linna, kultuuri jne. Rääkisin politseiga juttu, juhatasid kasiinosse. See oli väike ja pokkerit ei saanud mängida, ehk järgmine koht. Läksin Radisoni. Seal oli pokkeri turnament. Onneks loppes asi nii et sain teise koha. Pärast sain palju uusi kontakte. Meeldiv.
Nüüd siis mingit jama ka. Eile 13.01 käisid sobrad siin. Istusime, joime jne. Ohtul oli vaja tüdrukud Adelantesse viia, kuna ma olin kaine, läksime. Tagasi joudes, oli mingi probleem olnud. Omanik helistas ning oli väga kuri et sobrad seal. Mina joudsin 10 min hiljem. Kone nägi välja selline : Lenar mis toimub ? See hotell ei ole sinu isiklik ja et miks ma tema selja taga pidusi korraldan seal? Vastasin et olen koigist nn pidudest teda teavitanud. Ja kuna ei ole kunagi ennem probleeme olnud siis ei arvanud et nüüd on. Arvan et ainuke probleem oli selles et sopradel omad joogid kaasas. Ema enam ei tee. Ühesonaga rahunes maha, vabandas ja ütles et räägime uuesti reedel. Teeb nii.
Rääkisime ja leidsime ühise keele. Probleem oli tekkinud kuna arvas et korraldangi siin pidusi. Seletus oli lühike- sobrad aitavad tulevikus kontaktidega ja oma teadmistega.
Reedel oli Adelantes pidu. Sain raidi hääletades. Seal nägin sopru keda polnud näinud rohkem kui kuu aega. Peo keskel nägin Arnod (Yarly ex mees) kes kutsus mind parklasse :D Kui ta parklas ennast ümber keeras tuli ka löök. Mitte mingit kaitset ega midagi. Pikali maas proovis veel lüüa, sain eemale lükatud. Omanikud teda välja ei visanud, et sain voimaluse rääkida. Talle olevat öeldud et ma magasin tema ex tüdrukuga. Ma arvan et ta ei jäänud lopuni uskuma et ma ei maganud tüdrukuga. Silm sinine ja suur haav, vist kandis sormust. Esmaspäeval nägin omanikku, kes sai koos oma tüdrukuga nii vihaseks mu peale, et menti ei läinud. Olen ikkagi vooral maal, ei ole vaja lisa probleeme. Kuna ta noudis et käiksime arsti juures, läks see üritus maksma 50$ visiit ja 40$ ravimid (8 tabletti ja silmatilgad)
Täna 20.01 tulid kliendid. Süüa ei taha ja juua ka väga mitte. Pole hullu, see-eest on sobralikud ja toredad.
Pirru paps tuli CR-sse, loodan et astuvad siit läbi. Eile 21.01 rääkis venna, et Swedpank saatis kirja :D kus heitsid ette et ma ei austa neid. Kuna mul on tudengikaardil 1600 eek volg. Nemad on aastate jooksul leidnud minule sobivaimaid lahendused. Andsid 7 päeva maksmiseks, voi panevad arve kinni. Kui mul ei ole voimalik maksta 7 päeva jooksul, andku ma teada, koos leiame lahenduse mis sobib molemale. IRW Hr pangal ei lähe vist koige paremini kui minu 1600 eek pärast saadavad kirju. Ei tea kust voi millal ma raha saan, aga tuleb omanikult küsida ja hakata oma volgu maksma.
Subscribe to:
Posts (Atom)
